Monge meetod

Kujutav geomeetria on meetod tavaliste kolmedimensiooniliste kehade kujutamiseks tasandil. Kujuteldagu kõigepealt kaht lehte õhukeses, täisnurga all avatud raamatu vahel; üks pind on horisontaalne, teine vertikaalne. Kujutatav keha projitseeritakse mõlemale pinnale nendega risti langevate kiirtega. Nii tekib kehast kaks projektsiooni: põhivaade ja külgvaade. Vertikaalne pind klapitakse nüüd maha kuni ta moodustab horisontaalsega ühe tasandi. Nii nagu raamat lamaks laual täiesti avatuna. Selle lihtsa avastusega revolutsiooniti sõjaväetehnikat ja konstrueerimist. Nagu paljude silmapaistvate rakendusmatemaatika avastuste juures, äratab ka kujutava geomeetria puhul tähelepanu tema lihtsus. Teda võib mitmel viisil edasi arendada, aga kõik taandub ikka Monge´i poolt loodule.
Praktikas kasutatakse enim kolmvaadet, kus ekraanideks võetakse kolm omavahel ristuvat tasapinda, mis läbivad kolme ristuvat telge x, y ja z.

Neid tasapindu nimetatakse ja tähistatakse järgmiselt: põhiekraan E₁ ehk xy-tasapind olgu horisontaalne, esiekraan E₂ ehk xz-tasapind on siis vertikaalne, külgekraan E₃ ehk yz-tasapind on eelmistega risti.
Eset põhiekraanile projekteerides saame seal kujutiseks eseme pealtvaate, esiekraanile projekteerides -- eestvaate ning külgekraanile projekteerides -- vasakultvaate.

Ülesanne M1. Joonesta alljärgneva "julla" kolmvaade (proportsioonid ja mõõdud võta "silma järgi").




Ülesanne M2. Joon(i)esta vabalt valitud objektist kolmvaade (vt näited M2).

(vt aksonomeetria)