Kui ristteljestikuga seotud ese paigutada ekraani suhtes nii, et kõigil telgedel on ekraaniga sama kalle, siis kogu objektist saadavat ristprojektsiooni nimetatakse ristisomeetriaks. Ristisomeetrias on telgede kujutiste vahelised nurgad 120o ja need saadakse nii nagu näha kõrvaloleval joonisel (esmalt vertikaaltelg z ja siis sirkli abil teised).
Kui teha ristteljestikuga seotud esemest kaldprojektsioon asendis, kus xz-tasapind on ekraaniga paralleelne, kujutamiskiired aga valida ekraani selliselt kaldu, et y-telje lõikude kujutised on lõikudest enesest kaks kurda lühemad, siis nim saadud projektsiooni frontaalseks kalddimeetriaks ehk kabinetprojektsiooniks. Telgede kujutiste vahelised nurgad on siin 135o, 90o ja 135o nagu näha kõrvaloleval joonisel.
Ringjooned projekteeruvad aksonomeetrias üldjuhul ellipsiteks. Ristisomeetrias kasutatakse lihtsuse mõttes ellipsi asemel ovaali, mis konstrueeritakse puuterombi sisse nii nagu näha juuresolevatel joonistel (vt ka konstruktsiooni).
Ülesanded
Ülesanne M3. Joonesta joonisel M3 esitatud "kantpea" kolmvaate järgi ristisomeetria ja kabinetprojektsioon (vt ka näide Monge meetodis).
Ülesanne M4. Püüa ruumiliselt ette kujutada 3st klotsist mõõtmetega 1; 1 ja 2 ühikut koosnevaid ristisomeetrias esitatud kompositsioone (vt joonis M4) ja skitseeri nende kolmvaated nagu on kujutatud näites.