Sissejuhatus

Käesolev töö "Kunsti geomeetria" on valminud peamiselt kaheksa aastaga kogunenud materjalidest ja kogemustest reaalainete, peamiselt aine "kujutav geomeetria", õpetamisel Tartu Kunstikoolis.
Et kujutav geomeetria on osa matemaatikast, ja et matemaatiline mõtlemine ei ole enamusele kunstikooli õpilastest omane, siis on vaja aine edasi andmise probleemile optimaalne lahendus leida.
Kujutavast geomeetriast on eestikeelset materjali, aga sellest on matemaatikakaugel inimesel väga keeruline aru saada. Õpetades humanitaarsete kalduvustega kontingendile kujutavat geomeetriat peab leidma meetodi ja stiili, kuidas õpetamisega võimalikult efektiivselt toime tulla. Aine tuleks teha esmalt nii huvitavaks kui võimalik ning paljudel juhtudel tuleb püüda kõrvaldada ka keskkoolist saadud hirm ning vastumeelsus reaalainete vastu. Töös püütaksegi olemasolevat tühimikku jõudumööda täita.

Esmalt on käesolev töö on mõeldud hüpertekstina esitatavaks ja kõigile internetist kättesaadavaks õppevahendiks ning ka lihtsalt huvitavaks lugemiseks. Teisalt on töö tehtud selliselt, et oleks võimalik välja trükkida ka paberversioon (vt selgituseks ja abiks paberversiooni kasutajale).

Töö jaotub kolme ossa: 1) eeltööks ja huvi tõstmiseks; 2) Monge meetod ja aksonomeetria; 3) perspektiiviõpetus.

Esimeses osas on alajaotused:
"Sirkli ja joonlauaga". Selles püütakse praktiliste näidete ja selgituste abil edasi anda klassikaliste konstruktsioonülesannete alused;
"Jooned", milles on esitatud paljude kuulsate esteetilist väärtust omavate kõverate joonised, kommentaare nende juurde ja nende rakendusi kunstis;
"Sakraalgeomeetria", kus kirjeldatakse millised kultuuriajaloolised seosed on geomeetrial metafüüsika ja religiooniga;
"Uus geomeetria", kus püütakse anda populaarset ülevaadet mõningatest mitteeukleidilise geomeetria huvitavatest elementidest.

Teises osas, "Gaspard Monge ja kujutav geomeetria", räägitakse ajaloolise isiku, kujutava geomeetria rajaja, Gaspard Monge elust ja tegemistest; on antud ülevaade tema meetodist ja aksonomeetriast ning püütud lisada loovaid, mittestandardseid näiteid ning ülesandeid teema kohta.

Kolmas osa, perspektiiviõpetus, koosneb 4st alajaotusest: "Perspektiiviõpetuse kujunemisest", "Perspektiivi ehk tsentraalprojektsiooni alused", "Perspektiivi tuletamise meetodid, näited ja ülesanded" ja "Perspektiivi kurioosumid".

Käesoleva töö materjalid vastavad Eesti Vabariigi Haridusministeeriumis kinnitatud Tartu Kõrgema Kunstikooli õppekava kujutava geomeetria kursusele.

Selgituseks ja abiks paberversiooni kasutajale

Kuna käesolev töö on püütud teha nii, et oleks võimalik nii mugavalt hüperteksti hüvesid kasutav digitaalne versioon kui ka paberile välja trükitud versioon, siis peab viimase juurde andma mõningaid hüpertekstist tingitud ja paberversioonis arusaamatusi tekitada võivaid selgitusi.

• Kõik allakriipsutatud fraasid on lingid teistele lehekülgedele, mis asuvad kusagil mujal (näited ja ülesanded enamasti vahetult järgnevatel lehekülgedel).
• Paljud joonised, näited ja illustratsioonid on tähistatud ja järjestatud rooma numbritega või alajaotise esitähest tuleneva numeratsiooniga (ühtlast üldist numeratsiooni ei ole sellepärast, et arvutiversioonis kaotab see mõtte ja plaanis on tööd pidevalt uuega täiendada, mistõttu tuleks iga juurde pandud illustratsiooni puhul kogu numeratsiooni korrigeerida).
• Mõningad lingid nagu näiteks "edasi", "algteksti juurde", "autori kommentaar"(audiofail) ja mõned teised ei oma paberversioonis sisu ja neid paluks mitte arvesse võtta ning lihtsalt üle minna.